Personalile toimus loeng "Taimetee võlu ja vägi", mille viis läbi meie õpetaja Eve Järv.
Ravimtaimi on kasutatud väga pikka aega. Arvatakse, et taimede kasutamine sai alguse toitude maitsestamisest. Raviks hakati neid kasutama hiljem. Oletatakse, et esmalt õpiti tundma ravimtaimi, mille raviefekt oli selgemini avalduv.
Esimesed kirjed ravimtaimede toimest ulatuvad üle 5000 aasta tagusesse perioodi, kus sumerid kirjeldasid köömnete, loorberi ning tüümiani kasutamist ja toimet. Vanimad kirjed hiina herbalismi kohta pärinevad 3. sajandist eKr. Nendes leidub teavet rohkem kui 250 taime kasutamisest raviks. Euroopas toimus esimene uurimus ravimtaimedest 1. sajandil eKr. Uurimuse „De Materia Medica“ viis läbi kreeka arst Dioskorides.
Keskajal oli taimedega ravimine tavaline, kuid valitsenud ebausu ja hirmu tõttu omistati herbaalmeditsiinile maagiline toime. Seetõttu kiusati ravitsejaid ja vahel isegi hukati.
Eesti vanimad kirjalikud allikad ravimtaimedest, mis pärinevad 17. sajandist, seostuvad peamiselt saksa soost pastorite kirjutatud raamatutega. Pastor O. Jannau kirjeldab 19. sajandil ilmunud raamatu 2. jaos 112 ravimtaimeliiki. See oli esimene Eesti päritolu raamat ravimtaimede raviomadustest.
Nüüd on aeg hakkata kasutama nende tervistavat jõudu oma igapäevaelus.